SISSEJUHATUS
Otsustasin, et hakkan triatleediks. Et seda nime kanda, peab läbima täispika triatloni. Et täispikka triatloni läbida, peab harjutama. Et harjutada, on vaja tingimusi. Mina leidsin need Mallorcal (02.04.12-16.04.12) koos Trismile klubiga.
REIS
Kohalejõudmine oli üle ootuste raske. Reis marsruudil Tallinn-München-Frankfurt-Palma de Mallorca kestis kokku 18 tundi. Seekord polnud Luftahansa lennukompaniil saksa täpsusest lõhnagi. Kõik kolm lendu väljusid väljakuulutatust vähemalt pool tundi hiljem. Frankfurdist Mallorcale lend pidi sootuks ära jääma, kuna prantslased streikisid ja nende kohal õhk seisis. Sakslased said nõusse vanad liitlased itaallased ja nad lubasid meid enda õhuruumi. Lendasime üle Rooma ja Sitsiilia, mille tulemusena kestis lend planeeritud 2 tunni asemel 4,5 tundi. Üks reisikaaslane ütles tabavalt "Kui mõni prantslane peaks teele jääma, laseme kummid tühjaks....Viva la France". Vaatamata väntsutustele oleme lõpuks kohal ja vaim on valmis. Hotell asub lennujaamast 15 minuti tee kaugusel ja tundub elamiseks igati kõlblik.
1. PÄEV (ainult pool)
Ilm on pilvine, sooja on 18 C.
Pakime asjad lahti.Varasemad saabujad tegid juba esimese 2,5 tunnise treeningu. Mina ei käinud. Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Vuntsidega vanamehed lükkavad mampsleid nagu seinakappe mööda põrandat. Järsku voolab kogu ruum penskareid täis "....võtavad tantsima, raisk" vasardab mu peas. Aga siis pannakse tuled põlema, kõik leiavad endale istekoha ja hakkatakse bingolotot mängima ... paradiis.
Pakime asjad lahti.Varasemad saabujad tegid juba esimese 2,5 tunnise treeningu. Mina ei käinud. Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Vuntsidega vanamehed lükkavad mampsleid nagu seinakappe mööda põrandat. Järsku voolab kogu ruum penskareid täis "....võtavad tantsima, raisk" vasardab mu peas. Aga siis pannakse tuled põlema, kõik leiavad endale istekoha ja hakkatakse bingolotot mängima ... paradiis.
2. PÄEV
Ilm on pilvine, sooja 16 C.
Avakoosolek. Tutvustatakse ühistreeninguid, kogunemiskohti, grupisõidu reegleid. Jagatakse kätte kahe nädala treeningkava. Igat gruppi saadab 2 treenerit. Treenerid ja abijõud: Ain-Alar, Margus alias Mäx, Maire-ujumistreener, Priit-füsoterapeut, Maret, Kaspar, Liis-Grete, Ben-Waleslane, endine Suurbritannia noortekoondise liige, Vembu-rattamehhanik, Kuldar- massöör. Kõik saavad kolme kohaliku rattapoe sooduskaardi, Trismile Kevadlaagri rattasärgi, kleebised rattale, kiivrile ja toa uksele.
Tänane treeningplaan:
12.00 Rattatreening 2 tundi,
17.00 Jooks
17.45 Võimlemine
Lõunaks on temperatuur tõusnud 22 C. Ratturid jagatakse kolme gruppi. Ässad -keskmine kiirus 28-29km/h, harrastajad 24-25km/h, nautijad 20-22 km/h. Mina palun ennast harrastajate hulka arvata. Ain-Alar loeb sõnad peale, et sõidame esimesel päeval vaoshoitult, et vältida ülepingutamist. Ässade treeneriteks on Priit ja Ben, meid saadab Ain-Alar ning nautijaid saadavad Mäx ja Vembu. Sõidame ratastega 58 km marsruudil Arenal-Llucmajor-Cap Blanc-Arenal.
Loodus on suurepärane. Sõidame saare tasasel osal, mis meenutab vägagi Eestit Jaanipäeva ajal. Heinamaad karikakarde, moonide ja pajuvõsaga. Ka lubjakivist pankrannik on olemas. Kui ilmselt vägisi siia istutatud palmid ja kaktusted ning mõneti erinev arhidektuur välja arvata on olemine vägagi kodune.
Harjutame grupisõitu. Kuna sõidan jalgrattaga sellel hooajal esimest korda, siis alguses käsi natuke väriseb.
Aega kulub meil täpselt 2 tundi ja 30 minutit.
Lõunat käisin söömas Palma rannas kus praegu on lowseason. Ometi tunduvad sisseviskajad sõbralikud ja mõõdukalt pealetükkivad. Aga neegrid on siin mustad, mustad kui öö. Müütavad kellasid ja ehteid, mis ei ole väga apetiitsed. Üks baar lubas meile teha 10€ pizza, 5€ eest. Me teeme nalja, et see-eest on mullivesi 8€. Arvelt selgub, et ei tehtudki tünga.... ime.
Jooksma. Inimesed kõõritavad silmanurgast minu varvastega jooksususse. Julgemad tulevad küsima, et mis need on. Priit seletab osavõtlikult füsioterapeudi nägemust susside omadustest. Jookseme läbi linna parki, kus teeme kolm ringi ja siis koju. Enesetunne on hea. Pikkust koguneb 7km ja aega kulub 40 minutit.
Võimlemine. Teeme midagi pilatese sarnast, staatilised jõuharjutused. Tasakaaluga on probleeme, pean enne pilatest järgmine kord midagi alla võtma.
Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja vuntsidega härrad mängivad dominod, lauamänge ning kaarte, ise homeeriliselt naerdes. Vuntsidega härrasmehed lükkavad daame nagu seinakappe mööda põrandat... paradiis
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
12.00 Rattatreening ca 4 tundi,
15.00 Ujumine
17.00 Jooks
17.30 ÜKE
Hommikuvõimlemine. Ehal on sünnipäev. Võimlejad esinevad ühislauluga aga kallistada ei julge. Sörgime kossuplatsile ja teeme erinevatele lihasgruppidele venitusharjutusi. Mulle tehakse märkus, et teen kubemelihase venitust valesti. Luban õhtul salaja harjutada ja järgmisel korral paremini teha. Julgemad lähevad ujuma. "Homme" mõtlen mina.
Sõidame ratasega 107 km marsruudil Arenal-Cap Blank-Esnyol-sa Rapita-Campos-Llucmajor-Arenal.
Temperatuur on tõusnud 22C-ni aga on tuuline ja tundub jahedam kui eile aga raudselt lühikese ilm, poole peal kisuvad kõik põlved ja käised maha. Esimene pool on lausik. Umbes kahe tunni möödudes peatume ühes kohvikus ja ajame niisama käojaani. Peale peatust on mul raske ennast uuesti käima saada aga õnneks saan hea tunde tagasi enne kui algavad esimesed mäed. Ain ütleb, et teeme kergelt, homme võtame tõsisemaid tõuse. Esimene ots paistab nagu tavaline Tabasalu tõus. Tõusen sadulas püsti ja...nii umbes viis korda järjest. Iga kurvi taga on uus "Tabasalu". Kes väga tuigerdama hakkavad, neid lükkavad tugevamad tagumikust. Minu tagumik jääb puutumata. Üleval on tahhomeeter täiesti punases aga tunnen, et olen heas vormis. Pisut targemalt sõites on kõik võimalik. Kõrgust näitab 308 meetrit üle merepinna. Siis keerame majade vahelt läbi ja sõidame 20 minutit allamäge nii, et põsed lotendvad. Veel mõned väheldased üles-alla ja viimane lauge ots. Kaaskannatajatel tuleb naljatuju tagasi. Aega kulub täpselt 3 tundi ja 58 minutit.
Hotelli jõudes keksib ujumistreener juba jalalt-jalale ning utsitab meid riideid vahetama. Jalutame ujulasse kus selgub, et kõiki meid ujuma ei lubata kuna ujula on "ülerahvastatud". Aknast on selgelt näha, et kuuel rajal ujub igal kaks inimest... päris tihe liiklus. Pettunud lähevad tagasi hotelli basseini. Eha, Joosep ja Ben ei jäta jonni ja lähevad uuesti proovima. Ühinen nendega toidupoest tulles. Seekord saame sisse, turvamees teatab, et nende ujulas on pildistamine keelatud. Teeme Beni koostatud kava järgi lõike, ca 1000m. Ujula on endiselt "ülerahvastatud" ehk kaks inimest rajal. Kiirustades tormame tagasi hotelli, et jõuda õhtusele jooksutreeningule.
Jooks. Kaod on juba päris suured. Kogunemiskohta tuleb ca 15 titaani. Jooks see ei ole. Lohistatakse niisma susse, kõnnime ja räägime juttu. Kädi innustab mind jätkama ja võtab endale tuulde. Selgub, et vikat võtab suhteliselt võrdselt. Aega kulub 30 minutit. Lõpetame pisukese võimlemisega.
Istun hotelli fuajees. Esimesed vuntsidega härrad on juba kohal. Kõlavad kaunid Viini meloodiad. Läheb lahti, mõned meie hulgast imbuvad tantsupõrandale.
Hispaania daamid on varmad juhendama ja ette näitama. "Homme" mõtlen mina ... paradiis.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
12.00 Rattatreening ca 4 tundi,
17.00 Jooks
19.00 Tellisin endale massaazi
Hommikul ärgates on lihased kanged. Sunnin ennast ülesse ja lähen kogunemiskohta. Hommikut tervitab vaevalt 15 inimest. Jookseme randa võimleme ja venitame. Enesetunne muutub palju paremaks ja annab lootust, et tuleb vägev päev.
Jalgrattastega sõitma minnes selgub, et kolmest algsest grupist on alles kaks ja pool. "Ässade" grupis on järel ainult 8 meest, paljud kolivad madalamatesse liigadesse.Sõidame ratasega marsruudil Arenal-Llucmajor-Portetes-Felanitx-Sant Salvadore-Felanitx-Campos-Capocorb-Arenal. Peale tunnist sõitu hakkab vihma sadama. Saan läbimärjaks, vesi jõuab ka kingadesse ning laskumistel hakkab ikka väga külm. Õnneks vihm lakkab, päike annab sooja ning riided kuivavad ruttu. Umbes poolel teel jõuame Sant Salvadoresse, kohta mida ma sisemas kartsin. Esimene päris mägi. Peale eilset tõsist treeningut ei oska ma täpselt hinnata mis veel sisse on jäänud. Enne tõusu peame korraks kinni. Aini sõnad " käised maha, särgid eest lahti" kõlavad kurjakuulutavalt. Ees on 5,5 km tõus, mäe tippu kus asub mungaklooster.
Enesetunne on üllatavalt hea. Pulss püsib normi piirides. Õhku jääb natuke puudu ja lähen kohati anaeroobsesse aga pisut hoogu maha võttes taastub seegi kiiresti. Mäe tipp asub 510 m kõrgusel. Kohale jõudes istume kohvikus ja viskame nalja. Selle mungakloostri munkade hulgas on kuus jalgrattasõidu maailmameistrit, seda kinnitavad 6 maailmameistri särki kloostri seinal. Mõistetav, kui iga päev pead mitu korda üles-alla sõitma. Täidan joogipudeli kloosti kaevu püha veega lootuses, et see ka mulle sama väe annab.
Ülevalt avaneb suurepärane vaade. Teeme grupipildi
ja hakkame laskuma. Laskumine mööda serpentiini on lõbus ja adrenaliinirohke. All kokku saades ei taha naeratus näost kaduda. Võibolla sellepärast, et ülahuul on hammaste külge kinni kuivanud. Tundub, et raskem osa on selja taga aga õige pea selgub, et ma eksisin. Grupi "bussijuhi" kohale asub Ben. Nad arutavad Ainiga midagi ja siis... kiirus 32-35km/h, ka tõusudel, sõidame sellises tempos viimased 50km. Jutt on jäänud tasaseks. Meeste sõnavarasse on tekkinud sõnad "piim, punases, võlas, kuradi Ben jne..." . "Sport ongi vahel raske" lohutab Ain. Nii kogenud spordimeest võib uskuda, kihutame edasi. Vahepeal puruneb ka üks kumm. Kõik on rahul, saame puhata. Uuesti sõitu alustades selgub, et ka minu kumm on seistes anaeroobsesse läinud. Ain ja Ben tulevad appi. Mina jõuan ainult varulohvi välja kiskuda ja vana kotti tagasi toppida kui esiratas on juba täispumbatuna alla tagasi pandud, superteenus. Kilomeetreid tuleb 137 ja aega kulub 5 tundi ja 30 minutit.
Jooks. Eriti ei taha, vahepeal kõnnin. Teeme pargis harjutusi. Kannikad kisuvad krampi. Venitame.
Massaaz. Päeva parim osa. Kuldar leiab kõik valusad kohad ülesse. Ulun vaimustusest või valust. Panen kohe, esmaspäevaks uue aja.
Linnatuur. Istume ca 25 inimesega suures õllekas. Joome ära umbes kaks ämbritäit õlut. Siis hakkavad rataste ja ketaste omanikud liike tegema.
Õllekast väljub juba rohkem "Ironmane" kui sinna sisenes. Hõivame vastavatud ööklubi. Lunastan 7€ eest sissepääsu, saan kingiks T-särgi ja ühe napsi. Edasi juuakse Cuba Libret juba õllekannudest........ERROR.
Ilm on pilvitu, sooja on 18C.
Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ujumine meres
17.00 ÜKE
19.30 Ain räägib võistlustest
20.00 Purjetamise teemaline seminar. Kaks eesti purjeneiut räägivad mis nad paadis teevad.
Hommikuvõimlemisele ei läinud, magasin. Vasaku jala achilleuse kõõlus on paistes ja valulik. Mäx ütleb, et ülekoormusest. Pöördun füsioterapeutide poole. Vaim on kõvem kui keha.
Ujumine meres. Kalipsot mul pole. Vesi on minu jaoks liiga külm. Minu kalipso peaks jõudma järgmisel nädal. Siis saan ujuda nii, et küll saab.
Tuleb puhkepäev. "Vajalik" mõtlen mina.
Põen päev otsa, et jäängi siin jalga lohistama ja ei saa kõike korralikult kaasa teha.
Kuldar teeb mu vaevatud jalale massaazi ja kreemitab jala sisse. Priit vaatab õhtul jala üle ja annab lootust, et jalg jäetakse otsa. Selgub, et ma pole ainuke kes sama diagnoosiga jalga ravib. Priit paigaldab achilleust toetava teibi. Ravi: kolm korda päevas külma, kompressioonisokk, põletikuvastast valuvaigistit, väheldased venitused, kaks päeva jooksukeeldu. Jalgrattaga sõitmine on lubatud.... õnneks.
Tuju läheb paremaks, enesekindlus tuleb tagasi. Tunnustus laagri korraldajatele, kõik probleemid on saanud kiire ja asjatundliku ning osavõtliku lahenduse.
Ja nüüd refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja vuntsidega härrad on õnnelikud ning tundub, et neil polegi muresid. Vuntsidega härrasmehed juhivad daame elegantselt mööda põrandat ... paradiis
Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Vahetusala treening
17.00 Ujumine
20.15 Vembu räägib jalgratta hooldamisest.
Jalg on märgatavalt parem. Jala säästmiseks jätan hommikuvõimlemise vahele. Teen jalale külma vanni. Vahetusala treeningutes teen kaasa ainult ratta osa.
Sõidame Arenalt-sAquilasse, seal pannakse püsti vahetusala. Siis on 3km jooksu edasi-tagasi, 20km ratast marsruudil s Aquila-Llucmajor-Capocorb-s Aquila, 3 jooksu, 20km ratast, 3 jooksu, 20km ratast. Ilm on päiksepaisteline aga tuuline, kasutan vesti ja käiseid.
Siis koju Arenale tagasi. Mina jookse kaasa ei tee. Rattakilomeetreid koguneb 90 ja aega kulub 4 tundi ja 20 minutit.
Ujuma basseini ma ei mahu ja merre ei taha. Aini ütluse järgi peaks minu iseujuv kalipso jõudma järgmisel kolmapäeval, siis võivad nad sellel basseinil korgi üldse eest tõmmata.
Jalg peab hästi vastu, kuigi on veel valulik. Kuldar vaatab jala üle ja teeb manuaalteraapiat.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja hallipäised härrad hakkavad igal õhtul kell 22.00 bingolotot mängima. Vanamehed on siin erakordselt musikaalsed. Nagu maha istub hakkab kohe mingit laulu ümisema või viisikest vilistama.... paradiis.
Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
09.00 Ratas ca 6h
16.00 Rattavõistluse Paris-Roubaix jälgimine suurelt ekraanilt.
Võimlemas ei käinud. Jalg on märgatavalt paranenud, kui tänase vastu peab on kõik OK.
Jalgratas. Oi Issand!!! Nii võib vist öelda, nii tänast päeva (Kristuse ülestõusmise 1. püha) kui ka treeningut kokku võttes. Sõidame marsruudil Arenal-Santa Maria-Orient-Bunyola-Soller-Deia-Valdemossa-Palma-Arenal. Peale tunniajast sõitu lõhkeb esimene kumm, nagu sel puhul ikka, on teenus suurepärane.
Sõidame läbi väikeste idülliliste linnakeste.
Kahe tunniga jõuame mägedesse, mis juba eemalt paistavad hirmutavad. Esimene 5,5 kilomeetri pikkune tõus. Tõuseme ca 500 meetri kõrgusele. Esialgu tundub lõbus. Kogu organism töötab laitmatult, täielikus harmoonias.
Siis pikk ja kiire laskumine. Kuigi ilm on soe, ca 20C, hakkab laskumistel ikka neetult külm. All korjatakse kamp kokku, sõidame mõned kilomeetrid ja siis uus sama pikk ja järsk ronimine mööda serpentiine. Tippu tõustes on kõik heatujulised. Saatebussist panen peale tuulekindla vesti, söön kaasa tehtud võileibu.
Aega on kulunud ca 3 ja pool tundi. Taas laskumine, kiire ja tähelepanu nõudev. Enam nii külm ei ole. Saame all uuesti kokku. Sõidame mõned sajad meetrid ja uus mägi püsti ees, 8 km tõusu 450 meetri kõrgusele. Varsti hakkab väga palav. Kisun kõik eest lahti. Minu treenitust arvestades hakkab jõud vaikselt otsa lõppema, vajun läbi grupi viimaste hulka.Taas laskumised. Ühel hetkel päästab purunenud rehv jälle täielikust kollapsist. Võtan vesti maha. Vaade on muidugi hunnitu.
Mäe nõlvadel olevad majad, looklev tee, eemal helesinine meri. Imen sisse kaasasoleva energiageeli. Taas sõitu alustades püsin mõne kilomeetrikese grupis, jääme viiekesi grupist maha, ronime, ronime, ronime... osad meist kolivad saatebussi. Mina otsustan, et jätkan, tulgu mis tuleb. Töötan nagu robot, ümbrust enam ei märka. Ben tuleb meid otsima, üritab innustada, käseb midagi süüa. Viimane tõus on ligi 20 km pikk, pikim mida olen elus võtnud. Kristusega paralleele otsides, olen minagi lõpuks ülesse tõusnud... ime. Kogunemiskohas saan Madise käest pooliku batooni ja teiste joogipudelitest igast natuke vett. Edasi lubatakse, et tõuse enam ei tule. Aega on kulunud 5 tundi ja 30 minutit. Kiired ja sirged laskumised. Jõuame maanteele, tugev tagantuul, grupi kiirus on 37-38 km/h. Sõidame läbi Palma. Kui lõpuni on jäänud ca 15 km, otsustame Endrikuga, et sõidame koju mööda rannapromenaadi. Ilm on tõeliselt soe ja ilus, rannapromenaad meeldiv ning hubane. Kaalun kindlasti võimalust siia kunagi tagasi tulla.
Jõuame hotelli, kilomeetreid kogus 127 ja aega kulus 6 tundi ja 40 minutit, tõusumeetreid tuleb 1750, tõuse kokku ca 45 km. Fuajees ootab mind Kuldar ja küsib jala kohta. Olin selle juba unustanud. Kiidan tema head tööd. Kuldar võtab mu jala otse peaukse kõrval ette ja mudib seda 15 minutit. Loodan, et jalg paraneb jõudsalt, kuigi kõõlus tuntavalt krudiseb. Õhtusöögini vedelen voodis, joon taastavat proteiinijooki ja õlut... millekski muuks jõudu ei jätku.
Refrään: Istun hotelli fuajees (siin on internet) , kus käib kõva tansupidu. DJ õpetab innukalt seltskonnatantse. Uno, dos, tres...uno, dos, tres, kõlab läbi sumeda öö....paradiis.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ratas 2-3h
20.00 Seminar. Vembu räägib sõitmise nippidest.
Ratas peaks tulema rahulik veeremine. Irvhambad hoiatavad nende "rahulike veerejate" eest. Kogunemise kohta tuleb 10 meie laagri kõige jämedamate kintsudega meest. Mu süda aimab halba. Juba linnas mulle tundub, et hoog on minu jaoks liiga suur. Ütlen Priidule, et sõidan üksi edasi. Sõidan randa, mööda rannapromenaadi jalgrattateed Palmasse
ja sealt tagasi, n.ö. päevitan. Kilomeetreid tuleb kokku 40."Piisav" mõtlen mina.
Istun hotelli rõdul, kust avaneb vaade otse basseinile ja loen Erwin Rommeli raamatut ... paradiis.
Lähen kella 19.00-ks massaazi. Kuldar väänab mu jalgu puusadest kuni talla alla välja. Panen reede õhtuks uue aja.
Peas hakkab küpsema mõte, osaleda pühapäevasel rattavõistlusel Mallorca Classic.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Täna on saal pidulikult riides daamidest ja hallipäistest härradest eriti tiine ... paradiis.
Tema nimi on Silver. Ta on noor mees, meie vanusevahe on täpselt kaks korda. Silver on oma elust 15 aastat elanud Saksamaal. Ta on tegelenud sõudmisega ja õpib ülikoolis informaatikat. Meie esimese õhtu vestlusel uurin, millised on tema laagri plaanid. Ta vastab mulle, et tahab kõik kaasa teha ja võimalusel pisut rohkemgi. Kogenud meestelt kogemusi omandanud kogenud mehena, annan nooremale sookaaslasele nõu kergemalt võtta, et mitte üle pingutada. Toon mitmeid näiteid otse elust. Hooplen oma hooajaks võetud eesmärkidega. Küsimusele milline on tema eesmärk, saan vastuseks "soov on järgmisel aastal MM-le minna" ....rohkem me triatlonist rääkinud ei ole. Võib-olla elan ma ühes toas tulevase maailmameistriga?
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
09.00 Jooks 2h
15.00 Ujumine
17.00 ÜKE
Proovin üle mitme päeva joosta. Jooksjad jagatakse kolme gruppi. Esimene grupp ca 4.50 kilomeeter,
teine 5.50 kilomeeter ja kolmas jooksjad-kõndijad. Ühinen teise grupi jooksjatega, keda juhendab Ain. Jookseme tund aega mööda rannapromenaadi Palma suunas. Ilm on jooksmiseks suurepärane. Taevas on pilves, tibutab õrnalt vihma ja on pea-aegu tuulevaikus. Räägime juttu. Esimese tunni lõpuks on tempo tõusnud 5.43-ni. Ostame kohvikust juua ja asume tagasiteele.
Tempo tõuseb veelgi. Kilomeetreid tuleb kokku pisut üle 20-ne. Venitame. Teen achilkale külma vanni ja söön ära terve tahvli šhokolaadi.
Pilved on hajunud ja päike on taas väljas.
ÜKE. Jaguneme viide gruppi ja teeme Liisu juhendamisel, erinevaid harjutusi 3 ringi.
Ujun hotelli basseinis mõned pikkused.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ratas 4 tundi
17.00 Jooks 1,5 tundi
Ratas. Ilm on soe, temperatuur tõuseb iga päev 20C-ni ja enamgi. Kui oleme sõitnud 2 tundi on esimene mägi, tõusu 2,5 km, 300m kõrgusele....lihtne.
Teine tõus on pikem aga laugem, sõidame grupis. Kui jõuame Santa Mariasse istume 40 minutit kohvikus kus on ainult jalgratturid, sööme ja joome. Enne lahkumist hõikab Ojari rootslestest naisjalgratturitele "Heia Sverige!". Naised hõiskavad vaimustusest. "Where are you from...?" jääb igatsevalt selja taha kaikuma. Võibolla tahtsid nad teada, millises hotellis me elame? Viimase otsa sõidame tagantuule toel päris kiiresti, ligi 40 km/h. Olen väsinud, sõidan jõu säästmiseks eessõitjale liiga lähedal ning ühel ootamatul pidurdudsel sõidan Helgorile tagant kergelt otsa. Kolin grupi lõppu, et teistele mitte ohtlikuks muutuda. Kui tahan pühapäevasel võistlusel startida, pean koormust natuke alla tõmbama. Kilomeetreid koguneb 111 ja aega kulub 4 tundi ja 40 minutit.
Jooksma ei lähe, jala pärast, valu enam ei tee aga on teisega võrreldes erineva läbimõõduga. Lähen rattaga suurt Decathloni spordipoodi otsima. Uurin google mapi ja teen märkmeid. Poolel teel eksin ära, seiklen natuke ja tulen tagasi. Proovin homme uuesti. Kilomeetreid koguneb 25.
Õhtusöögilauas maitseb vein täna kuidagi eriti hästi. Suundume Andrese, Meelise ja Endrikuga edasi "Europa" kohvikusse. Oh seda valget veini. Tagasi jõuame äraseletatud nägudega, nagu vandeseltslased. Lähen tuppa teadmisega, et kirjutan natuke blogi. Viskan korraks pikali.... täna öösel magan riietega. Vastu hommikut libisen linade vahele, et toakaaslase ees mitte piinlikusse olukorda jääda.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
11.00 Ratas 2 tundi kerget kerimist
Ratas. Lähen täna kolmandasse gruppi, üritan jõudu säästa. Sõidame marsruudil s'Arenal-Llucmajor-s'Arenal. Ain käseb kõigil eest väikese hammaka peale panna. Varsti jõuab teine grupp meile järele. Möödudes hakkavad nad ootamatult üheskoos laulma "Lenda Juri Gagarin, lenda, tule elavana...." Kõik itsitavad isekeskis. Ümbrus on ilus aga enam seda eriti ei märka või nagu tänane treeningkaaslane Hannes ütles, et kahe nädalaga harjud kõigega ära :"Kivist kasvab välja suur kaktus....tavaline". Kilomeetreid tuleb 50 ja aega kulub 2 tundi.
12. PÄEV (REEDE, 13)
Ilm on pilvne, sajab vihma, sooja on 15C.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
.........
13.00 Mallorca Classicu Expo
18.30 Jõutreening
20.00 Räägivad Ain ja Mäx
Peale hommikusööki teeme ühispildi. Läheb kõvemaks pildistamiseks.
Ratas. Igati päevakohane, kuna kõik õitseb ja sajab vihma, on asfalt erakordselt libe, sõit jäetakse ära. Muretsen oma kilomeetrite pärast. Ei tea kas ikka tuleb 1000 täis? Tugevamad lähevad jooksma.
Kella 10-st hommikul käib juba kõva tansupidu...paradiis.
Mina lähen ujuma. Kuna kohalikku ujulasse enam ei taha keegi minna, sõidame klubi kaubikuga pisut eemale, korralikku basseinikompleksi kus on mitu basseini nii sees kui väljas. Sõidame kümnekesi kaubiku kongis, räägitakse maratonijooksmisest, kes, kus ja mitu korda on käinud.
Kelgin oma joostud maratonidega. Kuna selle ujula kapid soovivad 1€ asemel 2€ lunaraha, tekib väike segadus kuna kellelgi vastavat setooni ei leidu. Topime riided kolmekesi ühte kappi. Ujume väljas, viiekümne meetrises basseinis. Mina ujun kokku ca 1000m. Peale ujumist koguneme ning klapime kamba peale kokku ujula raha. Kõik on rahul. Otsustame, et käime veel Decathloni spordipoest läbi ja ronime kongi. Spordipoe juures selgub, et olen eelmisel päeval käinud hoopis teises Decathlonis, seega mulle taas põnev. Leian endale ühe võrksärgi ja jooksupüksid. Kongi ja koju. Käin toast läbi ja kõnnime üheskoos Mallorca Classicu Expole. Seal mõistan, et minu jalgratast millekski enamaks kui vokiks nimetada ei saa. Uurin veel ujumiskalipsode kohta. Kutsutakse homme kell 10 prooviujumisele aga ma ei tea kas saan minna. Virutan stendidelt mõned kleepekad ja asun koduteele. Ilm on jälle päikesepaisteline, tahan veel rattaga sõitma jõuda. Hotellist leian endale kaaslaseks Jossi. Sõidame promenaadile ja otsime senikäimata kohti. Ühes kurvis jään oma spidokat näppima, põrkame kokku ja ma leian ennast nagu põrnikas, abitult selili tänaval. Tõusen, vaatame vigastused üle, neid pole...ime. Sõidame Palmasse. Teen Jossist klantspildi ja siis kihutame tagasi, pean kella seitsmeks Kuldari käe alla jõudma. Joss tõmbab hoo ülesse, kiirus on kohati 47 km/h, püsin napilt kannul. Jään massaazi 10 minutit hiljaks.
Kuldar on õppinud massöör, suur ja raske mees, raske käega. Kuldar on meie laagri kõige populaarsem persoon. Enamik meist käib vähemalt korra tema käe alt läbi. Teda kiidetakse taevani, ruumist kus ta töötab kostub tihti kiljatusi ja röögatusi. Täna vingun minagi nagu siga. Mind on Kuldar väga palju aidanud. Minu skelett on Kuldari käe all nagisenud ja praksunud ning minu kidurad liigesed ja lihased on jälle õigesse toonusesse saanud.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Meist 20 meetri kaugusel on teine hotell, kus on igal õhtul sarnane pidu. Minu lemmiklauluks on saanud Y VIVA ESPAÑA.
Por eso se oye este refrán,
que viva España,
y siempre la recordarán,
que viiva España.
... paradiis.
Tänane treeningplaan:
08.00 Triatlonistid pakivad võistluste jaoks asju
11.00 Ratas, 2 tundi kerget kerimist
Ratas. Lepime kokku, et sõidame 50 km ja ilma tõusudeta. Sõidame Expolt läbi, Joss ja Cardo võtavad testiks Cannondale ja Cervelo kõige uuemad mudelid,
juba esimestel meetritel ülistavad nad neid ülivõrretes. Mina ei võta sest tean, et ei taha peale seda enam enda ratta selga istuda. Kütame Manacori poole minema. Ilm on minu jaoks täiesti arusaamatu, mul on seljas lisaks tavariietele pikkade käistega alussärk. Tagantuule otsal hakkab palav, peatun ja võtan särgi maha (hiljem kahetsen, sest vastutuules on jälle jahe). Grupp seisma ei jää, ainult Joss jääb seltsimehelikult ootma. Koos sõidame grupile järele, sellele sööstule kulub väga palju energiat. Olen täiesti tühi, isegi väikesed tõusud tunduvad rasketena. Jõuame tagasi hotelli. Kilomeetreid koguneb 50 asemel 70.... minu jaoks liiga palju. Rooman voodisse ja magan tunnikese. Käin poes toidu ja joogivarusid täiendamas.
Meil on hinna sees hommiku- ja õhtusöögiga bufeerestoran. Selle suureks eeliseks on, et võime süüa nii palju kui suudame. Pudel veini maksab 1.50€, sama palju kui vesi, õlu on kallim. Selliste koormuste juures läheb toitu ikka väga palju. Kaalust alla võtmisest sellistes tingimustes pole juttugi. Söön kohutavalt palju, kolme ja neljakordseid koguseid võrreldes sellega millega ma kodus olen harjunud.... kõik söövad.
Lähen rannapromenaadile ja registreerin ennast hommsele Mallorca Classiku võistlusele, see maksab 35€ +10€ kiibi pant. Minu number on 453, kõik osalejad saavad võistluse särgi. Ilus särk aga starti lähen Trismile särgiga. Nüüd enam tagasiteed ei ole.... tule taevas appi.
Esimesed 20 kilomeetrit on kerge tõus, umbes 200m kõrgusele, kust antakse lendstart. Kuuekümnendal kilomeetri algab 30 kilomeetrine tõus, 900 meetri kõrgusele. Siis tuleb ratas kaenlasse võtta ja ligi kilomeetri kõrguselt koos sellega alla hüpata ning ees ootabki uus, 10 kilomeetri pikkune tõus, 500 meetri kõrgusele. Sealt saab kuni lõpuni tirri lasta..... tule taevas appi VOL.2
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Kui mehi napib, tõmbavad daamid omavahel ... paradiis.
Tänane plaan:
09.30 Mallorca Classicu starti
10.00 Start
Start. Päike paistab, kõik on heatujulised. Stardis on nii 300- 400 ratturit. Olen otse Erik Zabeli selja taga. Erik on üks kõigi aegade parimaid saksa jalgrattureid. Ta on sprindispetsialist, kellel on üle 190 võidu ning kes esimese profijalgratturina on võitnud kuus korda Tour de France'i rohelise särgi. Me oleme ühevanused, järelikult on ka minul samad võimalused.
Kohe peale starti hakkab vihma sadama. Mägede tippe, kuhu me suundume katavad tumedad pilved. Vihm muutub nii tugevaks, et peagi olen läbimärg. Edrikul lõhkeb kumm, ta jääb saateautot ootama, lootuses, et neil on pumpa. Hoian Zabelil silma peal, et vahe liiga suureks ei läheks ja ma tema äraminekukatset maha ei magaks. Kui oleme läbinud 37 kilomeetrit peatavad kohtunikud Incas korraks seltskonna kinni. Koguneme oma tiimiga kokku, litsume endid üksteise vastu nagu pingviinid, et natukenegi sooja saada. Kavalamad virutavad kõlarite pealt prügikotte, tuule ja vihma tõkkeks aga kahjuks kõigile neid ei jätku. Uus lähe, Zabel raisk, saab eest minema....rohkem ma teda ei näe, lasen jala sirgu, nüüd on vaja ainult lõpuni sõita. Kingades vesi loksub, jalad külmetavad kohutavalt. Õnneks hakkavad mäed, kiirus väheneb, mäed pakuvad tuulevarju ja keha soojeneb ülesse aga siis.......hakkab sadama RAHET, lööb välku ja müristab. Hiljem sajab jääkuulikesi veel kaks lühikest sahmakat. Trassil on kaks päris pikka valgustamata tunnelit, ees on näha ainult hele täpp. Sakslased, kellega ma sellel hetkel grupis olen, muutuvad hetkega täiesti nähtamatuks, ruumitunnetus kaob. Hoian hinge kinni, et ma fritsudega tunnelis külakuhja ei teeks ja mäe sisse uuristatud betoontoru ära ei ummistaks. Valge täpp muutub taas avaruseks. Jõuan esimesse tippu üle ootuste kergelt, takkajärele võin öelda, et oleks saanud kiireminigi. Laskumine 10 kilomeetrit mööda serpentiine on piin....külm ja libe, kuulu järele on mägedes kohati ainult 4 C sooja. Sisemas juba ootan järgmist tõusu, et hakkaks pisutki soojem. Peale viimast tõusu on lõpuni allamäge. Isegi üksi sõites on kiirus päris suur. Ühel sirgel jõuab Alejandro García Gómez mulle järele. Haagin talle sappa, sõidame lõpuni koos. Finišis teeme "kõrge viie", tänan teda koostöö eest. Üritan finišis pilti teha...fotokast niriseb vett. Eestlastel läheb hästi, Rait on 29-s, olles ise kolmel korral külje maha pannud ja Triin naistest 2-e ning vanuseklassi esimene...võimas. Minu laeks jääb kuulsusetu 205 koht.
Lõpuprotokoll: http://www.vueltamallorca.com/classic-by-max-hurzeler/2012/docs/MC-absoluta.pdf
Söön kiiruga korraldaja pakutavat pastat, võtan diplomi ja kiirustan hotelli, et mitte liigselt külmetada. Meie toas on ainult tilluke poolvann, täidan selle kuuma veega. Kiilun ennast ahtakesse vanni, lõpuks ometi hakkab soe.... paradiis.
Samal ajal kui meie rassime Serra de Tramuntana mäestikus, teeb suur osa klubilistest vägitegusid Tristar Mallorca triatlonil. Kui Classic ja Tristar oleks erinevatel nädalavahetustel, tahaks kohe mõlemast osa võtta.
Tristar Mallorca on meie koduse Tristari sõsarvõistlus kus võisteldakse 111 km ja 55,5 km trassil.
Eelmisel õhtul on kõik väge täis ja lubavad auhinnariiulil "puhta vuugi" teha.... ja nad ei valetanud.
Ain ja Mäx räägivad oma laagri korraldamise valudest ja võludest, viperustest lennukipiletite ja särkidega. Räägitakse järgmiste aastate plaanidest. Treenerid räägivad oma kogemustest ja erinevate puntide tegemistest ja juhtumistest. Meelis räägib osalejate nimel, tänab ülevoolavalt korraldajaid ja kiidab iseäranis naisi, nii neid kes koju jäid kui neid kes kaasas. Meenete voor, jagatakse mälestusesemeid. Kategooriad: Tristar Mallorca, parim eestlane-Priit 19-s. Silver - omas vanuseklassis teine. Liis-Grete - naiste võitja ning vanuseklassi võitja. Mallorca Classic:Triin naistest teine ning vanuseklassi võitja. Mäx kingib Triinule rattamütsi. Raimo-"parim" ratas. Kerli- 1 triatlon, tubliduse etalon. Varmo-motivaator, libahunt (kaardimäng mille Varmo kaasa tõi). Sannu - disainer ja logo autor. Kaotatud särgi tagastamine- Andi, teeb kõigi ees 10 kätekõverdust. Kädi-vastupidajanna. Riho- esimest korda maanteratta seljas, oli Mallorcale tulles 2 päeva Manchesteris kinni. Rihard- noor poiss, südikuse ja tahtmise eest. Vembu- rattaste hooldus ja transport. Maire- abijõud ja kriidikangelane. Kuldar- massöör. Mina saan krooniku eripreemia.
Raimol on sünnipäev, ta pakub kõigile õlut ja torti.
Refrään: Vuntsidega härrad ja pidulikult riides daamid teevad fuajees ussi. "Järgmine aasta" mõtlen mina.... paradiis.
Lahkumise päev. Ilm on vihmane ja jahe.
Sööme kiretult hotelli nüüd juba üksluiseks muutunud hommikusööki. Asjade pakkimisel selgub, et samad asjad mis tulles, ei taha enam kuidagi reisikotti ära mahtuda...müstika.
Korraldajad jäävad meile järele lehvitama. "Aitähh" mõtlen mina.
Rattakilomeetreid kogunes 1022, jooksu ca 40 km, ujumist paar tuhat meetrit. Sain suure kogemuse, arvan et tean kuidas järgmiseks korraks ette valmistada ja mida ma laagris teisiti teeks. Laager oli hästi korraldatud ja detailideni läbimõeldud. Oli tõeline puhkus. Eesmärk läbida 19.08.2012 Keila täispikk triatlon ei tundugi enam nii kohutav. Jalad surisevad, õnneks jõuavad rattad Eestisse alles kolme päeva pärast, saab mõned päevad puhata.
Leidsin endale palju uusi tuttavaid, mõttekaaslaseid, iidoleid, nõuandjaid, semusi.
Tänan Sind:
Adeele,Ahti,Ain-Alar,Alar,Andi,Andres,Argo,Birgit,Cardo,Dagmar,Dagmar,David,Eha, Endrik,Gaspar,Hannes,Helen,Helgor,Ilona,Indrek,Ivo,Jaano,Jakob,Janec,Johanna,Joosep,Jüri,Kaarup, Kadri, Kairi, Kerli, Kersti,Kuldar,Kädi,Kärt,Kärt,Liis,Liis-Grete,Madis,Maire, Maret,Margit,Margus,Meelis,Meelis,Melvin,Merike,Mihkel,Miina,Ojari,Priit,Priit,Rait, Richard,Rihard,Riho,Sander,Sebastian,Siim,Silver,Simon,Triin,Varmo,Velar.
Refrään: Selle kahe nädalaga muutus minu suhtumine nendesse kohalikesse, eakatesse aga elurõõmsatesse inimestesse täielikult. Kui alguses suhtusin neisse eht-eestlaslikult tõrjuvalt, peaaegu põlgusega siis nüüd jälgin neid imetlusega. Annaks jumal endale võimaluse, olla õnnelik lõpuni... paradiis.
Laagrisse tulles oli mul plaan pidada veebis lihtsalt treeningpäevikut. Eneselegi üllatuseks pakkus minu blogi huvi väga paljudele inimestele. Laagri algusest alates on minu üllitisi loetud ca 230-st erinevast arvutist. Kokku on käidud seda lugemas rohkem kui 2300-l korral, 10-st erinevast riigist.
Minust on saanud rahvakirjanik... ime.
TÄNAN!
16.04.2012
Mart Martinson
PS. Kõik pildid asuvad SIIN
Avakoosolek. Tutvustatakse ühistreeninguid, kogunemiskohti, grupisõidu reegleid. Jagatakse kätte kahe nädala treeningkava. Igat gruppi saadab 2 treenerit. Treenerid ja abijõud: Ain-Alar, Margus alias Mäx, Maire-ujumistreener, Priit-füsoterapeut, Maret, Kaspar, Liis-Grete, Ben-Waleslane, endine Suurbritannia noortekoondise liige, Vembu-rattamehhanik, Kuldar- massöör. Kõik saavad kolme kohaliku rattapoe sooduskaardi, Trismile Kevadlaagri rattasärgi, kleebised rattale, kiivrile ja toa uksele.Tänane treeningplaan:
12.00 Rattatreening 2 tundi,
17.00 Jooks
17.45 Võimlemine
Lõunaks on temperatuur tõusnud 22 C. Ratturid jagatakse kolme gruppi. Ässad -keskmine kiirus 28-29km/h, harrastajad 24-25km/h, nautijad 20-22 km/h. Mina palun ennast harrastajate hulka arvata. Ain-Alar loeb sõnad peale, et sõidame esimesel päeval vaoshoitult, et vältida ülepingutamist. Ässade treeneriteks on Priit ja Ben, meid saadab Ain-Alar ning nautijaid saadavad Mäx ja Vembu. Sõidame ratastega 58 km marsruudil Arenal-Llucmajor-Cap Blanc-Arenal.
Harjutame grupisõitu. Kuna sõidan jalgrattaga sellel hooajal esimest korda, siis alguses käsi natuke väriseb.
Aega kulub meil täpselt 2 tundi ja 30 minutit.
Lõunat käisin söömas Palma rannas kus praegu on lowseason. Ometi tunduvad sisseviskajad sõbralikud ja mõõdukalt pealetükkivad. Aga neegrid on siin mustad, mustad kui öö. Müütavad kellasid ja ehteid, mis ei ole väga apetiitsed. Üks baar lubas meile teha 10€ pizza, 5€ eest. Me teeme nalja, et see-eest on mullivesi 8€. Arvelt selgub, et ei tehtudki tünga.... ime.
Võimlemine. Teeme midagi pilatese sarnast, staatilised jõuharjutused. Tasakaaluga on probleeme, pean enne pilatest järgmine kord midagi alla võtma.
Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja vuntsidega härrad mängivad dominod, lauamänge ning kaarte, ise homeeriliselt naerdes. Vuntsidega härrasmehed lükkavad daame nagu seinakappe mööda põrandat... paradiis
3. PÄEV
Ilm on pilvitu, sooja on 18 C, tuleb väga ilus ilm. Peab päikesekreemi ülesse otsima.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
12.00 Rattatreening ca 4 tundi,
15.00 Ujumine
17.00 Jooks
17.30 ÜKE
Hommikuvõimlemine. Ehal on sünnipäev. Võimlejad esinevad ühislauluga aga kallistada ei julge. Sörgime kossuplatsile ja teeme erinevatele lihasgruppidele venitusharjutusi. Mulle tehakse märkus, et teen kubemelihase venitust valesti. Luban õhtul salaja harjutada ja järgmisel korral paremini teha. Julgemad lähevad ujuma. "Homme" mõtlen mina.
Sõidame ratasega 107 km marsruudil Arenal-Cap Blank-Esnyol-sa Rapita-Campos-Llucmajor-Arenal.
Temperatuur on tõusnud 22C-ni aga on tuuline ja tundub jahedam kui eile aga raudselt lühikese ilm, poole peal kisuvad kõik põlved ja käised maha. Esimene pool on lausik. Umbes kahe tunni möödudes peatume ühes kohvikus ja ajame niisama käojaani. Peale peatust on mul raske ennast uuesti käima saada aga õnneks saan hea tunde tagasi enne kui algavad esimesed mäed. Ain ütleb, et teeme kergelt, homme võtame tõsisemaid tõuse. Esimene ots paistab nagu tavaline Tabasalu tõus. Tõusen sadulas püsti ja...nii umbes viis korda järjest. Iga kurvi taga on uus "Tabasalu". Kes väga tuigerdama hakkavad, neid lükkavad tugevamad tagumikust. Minu tagumik jääb puutumata. Üleval on tahhomeeter täiesti punases aga tunnen, et olen heas vormis. Pisut targemalt sõites on kõik võimalik. Kõrgust näitab 308 meetrit üle merepinna. Siis keerame majade vahelt läbi ja sõidame 20 minutit allamäge nii, et põsed lotendvad. Veel mõned väheldased üles-alla ja viimane lauge ots. Kaaskannatajatel tuleb naljatuju tagasi. Aega kulub täpselt 3 tundi ja 58 minutit.
Hotelli jõudes keksib ujumistreener juba jalalt-jalale ning utsitab meid riideid vahetama. Jalutame ujulasse kus selgub, et kõiki meid ujuma ei lubata kuna ujula on "ülerahvastatud". Aknast on selgelt näha, et kuuel rajal ujub igal kaks inimest... päris tihe liiklus. Pettunud lähevad tagasi hotelli basseini. Eha, Joosep ja Ben ei jäta jonni ja lähevad uuesti proovima. Ühinen nendega toidupoest tulles. Seekord saame sisse, turvamees teatab, et nende ujulas on pildistamine keelatud. Teeme Beni koostatud kava järgi lõike, ca 1000m. Ujula on endiselt "ülerahvastatud" ehk kaks inimest rajal. Kiirustades tormame tagasi hotelli, et jõuda õhtusele jooksutreeningule.
Jooks. Kaod on juba päris suured. Kogunemiskohta tuleb ca 15 titaani. Jooks see ei ole. Lohistatakse niisma susse, kõnnime ja räägime juttu. Kädi innustab mind jätkama ja võtab endale tuulde. Selgub, et vikat võtab suhteliselt võrdselt. Aega kulub 30 minutit. Lõpetame pisukese võimlemisega.
Istun hotelli fuajees. Esimesed vuntsidega härrad on juba kohal. Kõlavad kaunid Viini meloodiad. Läheb lahti, mõned meie hulgast imbuvad tantsupõrandale.
Hispaania daamid on varmad juhendama ja ette näitama. "Homme" mõtlen mina ... paradiis.
4. PÄEV
Ilm on pilvine, öösel sadas tugevat äikesevihma, sooja on 15C.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
12.00 Rattatreening ca 4 tundi,
17.00 Jooks
19.00 Tellisin endale massaazi
Hommikul ärgates on lihased kanged. Sunnin ennast ülesse ja lähen kogunemiskohta. Hommikut tervitab vaevalt 15 inimest. Jookseme randa võimleme ja venitame. Enesetunne muutub palju paremaks ja annab lootust, et tuleb vägev päev.
Jalgrattastega sõitma minnes selgub, et kolmest algsest grupist on alles kaks ja pool. "Ässade" grupis on järel ainult 8 meest, paljud kolivad madalamatesse liigadesse.Sõidame ratasega marsruudil Arenal-Llucmajor-Portetes-Felanitx-Sant Salvadore-Felanitx-Campos-Capocorb-Arenal. Peale tunnist sõitu hakkab vihma sadama. Saan läbimärjaks, vesi jõuab ka kingadesse ning laskumistel hakkab ikka väga külm. Õnneks vihm lakkab, päike annab sooja ning riided kuivavad ruttu. Umbes poolel teel jõuame Sant Salvadoresse, kohta mida ma sisemas kartsin. Esimene päris mägi. Peale eilset tõsist treeningut ei oska ma täpselt hinnata mis veel sisse on jäänud. Enne tõusu peame korraks kinni. Aini sõnad " käised maha, särgid eest lahti" kõlavad kurjakuulutavalt. Ees on 5,5 km tõus, mäe tippu kus asub mungaklooster.
Enesetunne on üllatavalt hea. Pulss püsib normi piirides. Õhku jääb natuke puudu ja lähen kohati anaeroobsesse aga pisut hoogu maha võttes taastub seegi kiiresti. Mäe tipp asub 510 m kõrgusel. Kohale jõudes istume kohvikus ja viskame nalja. Selle mungakloostri munkade hulgas on kuus jalgrattasõidu maailmameistrit, seda kinnitavad 6 maailmameistri särki kloostri seinal. Mõistetav, kui iga päev pead mitu korda üles-alla sõitma. Täidan joogipudeli kloosti kaevu püha veega lootuses, et see ka mulle sama väe annab.
Ülevalt avaneb suurepärane vaade. Teeme grupipildi
ja hakkame laskuma. Laskumine mööda serpentiini on lõbus ja adrenaliinirohke. All kokku saades ei taha naeratus näost kaduda. Võibolla sellepärast, et ülahuul on hammaste külge kinni kuivanud. Tundub, et raskem osa on selja taga aga õige pea selgub, et ma eksisin. Grupi "bussijuhi" kohale asub Ben. Nad arutavad Ainiga midagi ja siis... kiirus 32-35km/h, ka tõusudel, sõidame sellises tempos viimased 50km. Jutt on jäänud tasaseks. Meeste sõnavarasse on tekkinud sõnad "piim, punases, võlas, kuradi Ben jne..." . "Sport ongi vahel raske" lohutab Ain. Nii kogenud spordimeest võib uskuda, kihutame edasi. Vahepeal puruneb ka üks kumm. Kõik on rahul, saame puhata. Uuesti sõitu alustades selgub, et ka minu kumm on seistes anaeroobsesse läinud. Ain ja Ben tulevad appi. Mina jõuan ainult varulohvi välja kiskuda ja vana kotti tagasi toppida kui esiratas on juba täispumbatuna alla tagasi pandud, superteenus. Kilomeetreid tuleb 137 ja aega kulub 5 tundi ja 30 minutit.
Jooks. Eriti ei taha, vahepeal kõnnin. Teeme pargis harjutusi. Kannikad kisuvad krampi. Venitame.
Massaaz. Päeva parim osa. Kuldar leiab kõik valusad kohad ülesse. Ulun vaimustusest või valust. Panen kohe, esmaspäevaks uue aja.
Linnatuur. Istume ca 25 inimesega suures õllekas. Joome ära umbes kaks ämbritäit õlut. Siis hakkavad rataste ja ketaste omanikud liike tegema.Õllekast väljub juba rohkem "Ironmane" kui sinna sisenes. Hõivame vastavatud ööklubi. Lunastan 7€ eest sissepääsu, saan kingiks T-särgi ja ühe napsi. Edasi juuakse Cuba Libret juba õllekannudest........ERROR.
5. PÄEV
Ilm on pilvitu, sooja on 18C.
Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ujumine meres
17.00 ÜKE
19.30 Ain räägib võistlustest
20.00 Purjetamise teemaline seminar. Kaks eesti purjeneiut räägivad mis nad paadis teevad.
Hommikuvõimlemisele ei läinud, magasin. Vasaku jala achilleuse kõõlus on paistes ja valulik. Mäx ütleb, et ülekoormusest. Pöördun füsioterapeutide poole. Vaim on kõvem kui keha.
Ujumine meres. Kalipsot mul pole. Vesi on minu jaoks liiga külm. Minu kalipso peaks jõudma järgmisel nädal. Siis saan ujuda nii, et küll saab.
Tuleb puhkepäev. "Vajalik" mõtlen mina.
Põen päev otsa, et jäängi siin jalga lohistama ja ei saa kõike korralikult kaasa teha.
Kuldar teeb mu vaevatud jalale massaazi ja kreemitab jala sisse. Priit vaatab õhtul jala üle ja annab lootust, et jalg jäetakse otsa. Selgub, et ma pole ainuke kes sama diagnoosiga jalga ravib. Priit paigaldab achilleust toetava teibi. Ravi: kolm korda päevas külma, kompressioonisokk, põletikuvastast valuvaigistit, väheldased venitused, kaks päeva jooksukeeldu. Jalgrattaga sõitmine on lubatud.... õnneks.
Tuju läheb paremaks, enesekindlus tuleb tagasi. Tunnustus laagri korraldajatele, kõik probleemid on saanud kiire ja asjatundliku ning osavõtliku lahenduse.
Ja nüüd refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja vuntsidega härrad on õnnelikud ning tundub, et neil polegi muresid. Vuntsidega härrasmehed juhivad daame elegantselt mööda põrandat ... paradiis
6. PÄEV
Ilm on pilvitu, sooja on 18C.Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Vahetusala treening
17.00 Ujumine
20.15 Vembu räägib jalgratta hooldamisest.
Jalg on märgatavalt parem. Jala säästmiseks jätan hommikuvõimlemise vahele. Teen jalale külma vanni. Vahetusala treeningutes teen kaasa ainult ratta osa.
Sõidame Arenalt-sAquilasse, seal pannakse püsti vahetusala. Siis on 3km jooksu edasi-tagasi, 20km ratast marsruudil s Aquila-Llucmajor-Capocorb-s Aquila, 3 jooksu, 20km ratast, 3 jooksu, 20km ratast. Ilm on päiksepaisteline aga tuuline, kasutan vesti ja käiseid.
Siis koju Arenale tagasi. Mina jookse kaasa ei tee. Rattakilomeetreid koguneb 90 ja aega kulub 4 tundi ja 20 minutit.
Ujuma basseini ma ei mahu ja merre ei taha. Aini ütluse järgi peaks minu iseujuv kalipso jõudma järgmisel kolmapäeval, siis võivad nad sellel basseinil korgi üldse eest tõmmata.
Jalg peab hästi vastu, kuigi on veel valulik. Kuldar vaatab jala üle ja teeb manuaalteraapiat.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Pidulikult riides daamid ja hallipäised härrad hakkavad igal õhtul kell 22.00 bingolotot mängima. Vanamehed on siin erakordselt musikaalsed. Nagu maha istub hakkab kohe mingit laulu ümisema või viisikest vilistama.... paradiis.
7. PÄEV
Ilm on pilvitu, sooja on 16C.Tänane plaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
09.00 Ratas ca 6h
16.00 Rattavõistluse Paris-Roubaix jälgimine suurelt ekraanilt.
Võimlemas ei käinud. Jalg on märgatavalt paranenud, kui tänase vastu peab on kõik OK.
Jalgratas. Oi Issand!!! Nii võib vist öelda, nii tänast päeva (Kristuse ülestõusmise 1. püha) kui ka treeningut kokku võttes. Sõidame marsruudil Arenal-Santa Maria-Orient-Bunyola-Soller-Deia-Valdemossa-Palma-Arenal. Peale tunniajast sõitu lõhkeb esimene kumm, nagu sel puhul ikka, on teenus suurepärane.
Sõidame läbi väikeste idülliliste linnakeste.
Siis pikk ja kiire laskumine. Kuigi ilm on soe, ca 20C, hakkab laskumistel ikka neetult külm. All korjatakse kamp kokku, sõidame mõned kilomeetrid ja siis uus sama pikk ja järsk ronimine mööda serpentiine. Tippu tõustes on kõik heatujulised. Saatebussist panen peale tuulekindla vesti, söön kaasa tehtud võileibu.
Teeme pilti, näod on veel rõõmsad.
Mäe nõlvadel olevad majad, looklev tee, eemal helesinine meri. Imen sisse kaasasoleva energiageeli. Taas sõitu alustades püsin mõne kilomeetrikese grupis, jääme viiekesi grupist maha, ronime, ronime, ronime... osad meist kolivad saatebussi. Mina otsustan, et jätkan, tulgu mis tuleb. Töötan nagu robot, ümbrust enam ei märka. Ben tuleb meid otsima, üritab innustada, käseb midagi süüa. Viimane tõus on ligi 20 km pikk, pikim mida olen elus võtnud. Kristusega paralleele otsides, olen minagi lõpuks ülesse tõusnud... ime. Kogunemiskohas saan Madise käest pooliku batooni ja teiste joogipudelitest igast natuke vett. Edasi lubatakse, et tõuse enam ei tule. Aega on kulunud 5 tundi ja 30 minutit. Kiired ja sirged laskumised. Jõuame maanteele, tugev tagantuul, grupi kiirus on 37-38 km/h. Sõidame läbi Palma. Kui lõpuni on jäänud ca 15 km, otsustame Endrikuga, et sõidame koju mööda rannapromenaadi. Ilm on tõeliselt soe ja ilus, rannapromenaad meeldiv ning hubane. Kaalun kindlasti võimalust siia kunagi tagasi tulla.
Jõuame hotelli, kilomeetreid kogus 127 ja aega kulus 6 tundi ja 40 minutit, tõusumeetreid tuleb 1750, tõuse kokku ca 45 km. Fuajees ootab mind Kuldar ja küsib jala kohta. Olin selle juba unustanud. Kiidan tema head tööd. Kuldar võtab mu jala otse peaukse kõrval ette ja mudib seda 15 minutit. Loodan, et jalg paraneb jõudsalt, kuigi kõõlus tuntavalt krudiseb. Õhtusöögini vedelen voodis, joon taastavat proteiinijooki ja õlut... millekski muuks jõudu ei jätku.
Refrään: Istun hotelli fuajees (siin on internet) , kus käib kõva tansupidu. DJ õpetab innukalt seltskonnatantse. Uno, dos, tres...uno, dos, tres, kõlab läbi sumeda öö....paradiis.
8. PÄEV
Ilm on täiesti pilvitu, sooja on 18C, päeva peale läheb kindlasti soojemaks.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ratas 2-3h
20.00 Seminar. Vembu räägib sõitmise nippidest.
Ratas peaks tulema rahulik veeremine. Irvhambad hoiatavad nende "rahulike veerejate" eest. Kogunemise kohta tuleb 10 meie laagri kõige jämedamate kintsudega meest. Mu süda aimab halba. Juba linnas mulle tundub, et hoog on minu jaoks liiga suur. Ütlen Priidule, et sõidan üksi edasi. Sõidan randa, mööda rannapromenaadi jalgrattateed Palmasse
ja sealt tagasi, n.ö. päevitan. Kilomeetreid tuleb kokku 40."Piisav" mõtlen mina.
Istun hotelli rõdul, kust avaneb vaade otse basseinile ja loen Erwin Rommeli raamatut ... paradiis.
Lähen kella 19.00-ks massaazi. Kuldar väänab mu jalgu puusadest kuni talla alla välja. Panen reede õhtuks uue aja.
Peas hakkab küpsema mõte, osaleda pühapäevasel rattavõistlusel Mallorca Classic.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Täna on saal pidulikult riides daamidest ja hallipäistest härradest eriti tiine ... paradiis.
MINU TOANAABER
Tema nimi on Silver. Ta on noor mees, meie vanusevahe on täpselt kaks korda. Silver on oma elust 15 aastat elanud Saksamaal. Ta on tegelenud sõudmisega ja õpib ülikoolis informaatikat. Meie esimese õhtu vestlusel uurin, millised on tema laagri plaanid. Ta vastab mulle, et tahab kõik kaasa teha ja võimalusel pisut rohkemgi. Kogenud meestelt kogemusi omandanud kogenud mehena, annan nooremale sookaaslasele nõu kergemalt võtta, et mitte üle pingutada. Toon mitmeid näiteid otse elust. Hooplen oma hooajaks võetud eesmärkidega. Küsimusele milline on tema eesmärk, saan vastuseks "soov on järgmisel aastal MM-le minna" ....rohkem me triatlonist rääkinud ei ole. Võib-olla elan ma ühes toas tulevase maailmameistriga?9. PÄEV
Ilm on pilves, vihmaoht, sooja on 16C.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
09.00 Jooks 2h
15.00 Ujumine
17.00 ÜKE
Proovin üle mitme päeva joosta. Jooksjad jagatakse kolme gruppi. Esimene grupp ca 4.50 kilomeeter,
Pilved on hajunud ja päike on taas väljas.
ÜKE. Jaguneme viide gruppi ja teeme Liisu juhendamisel, erinevaid harjutusi 3 ringi.
HOTELLI FUAJEE
Koht kus toimivad igaõhtused laua ja kaardimängud, tansupeod ning bingoloto. See on ainuke koht, kus on hotellis internet. Igal õhtul koguneb meie seltskond siia, et tungida läbi võrgu oma isiklikesse asjadesse, suhelda lähedastega ning lugeda uudiseid. Killuke kodu siin kuuma päikese all.... paradiis.
10. PÄEV
Ilm on pilvitu, sooja on 17C.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
10.00 Ratas 4 tundi
17.00 Jooks 1,5 tundi
Ratas. Ilm on soe, temperatuur tõuseb iga päev 20C-ni ja enamgi. Kui oleme sõitnud 2 tundi on esimene mägi, tõusu 2,5 km, 300m kõrgusele....lihtne.
Teine tõus on pikem aga laugem, sõidame grupis. Kui jõuame Santa Mariasse istume 40 minutit kohvikus kus on ainult jalgratturid, sööme ja joome. Enne lahkumist hõikab Ojari rootslestest naisjalgratturitele "Heia Sverige!". Naised hõiskavad vaimustusest. "Where are you from...?" jääb igatsevalt selja taha kaikuma. Võibolla tahtsid nad teada, millises hotellis me elame? Viimase otsa sõidame tagantuule toel päris kiiresti, ligi 40 km/h. Olen väsinud, sõidan jõu säästmiseks eessõitjale liiga lähedal ning ühel ootamatul pidurdudsel sõidan Helgorile tagant kergelt otsa. Kolin grupi lõppu, et teistele mitte ohtlikuks muutuda. Kui tahan pühapäevasel võistlusel startida, pean koormust natuke alla tõmbama. Kilomeetreid koguneb 111 ja aega kulub 4 tundi ja 40 minutit.Jooksma ei lähe, jala pärast, valu enam ei tee aga on teisega võrreldes erineva läbimõõduga. Lähen rattaga suurt Decathloni spordipoodi otsima. Uurin google mapi ja teen märkmeid. Poolel teel eksin ära, seiklen natuke ja tulen tagasi. Proovin homme uuesti. Kilomeetreid koguneb 25.
Õhtusöögilauas maitseb vein täna kuidagi eriti hästi. Suundume Andrese, Meelise ja Endrikuga edasi "Europa" kohvikusse. Oh seda valget veini. Tagasi jõuame äraseletatud nägudega, nagu vandeseltslased. Lähen tuppa teadmisega, et kirjutan natuke blogi. Viskan korraks pikali.... täna öösel magan riietega. Vastu hommikut libisen linade vahele, et toakaaslase ees mitte piinlikusse olukorda jääda.
11. PÄEV
Ilm on pilvne, sooja on 16C.Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
11.00 Ratas 2 tundi kerget kerimist
Ratas. Lähen täna kolmandasse gruppi, üritan jõudu säästa. Sõidame marsruudil s'Arenal-Llucmajor-s'Arenal. Ain käseb kõigil eest väikese hammaka peale panna. Varsti jõuab teine grupp meile järele. Möödudes hakkavad nad ootamatult üheskoos laulma "Lenda Juri Gagarin, lenda, tule elavana...." Kõik itsitavad isekeskis. Ümbrus on ilus aga enam seda eriti ei märka või nagu tänane treeningkaaslane Hannes ütles, et kahe nädalaga harjud kõigega ära :"Kivist kasvab välja suur kaktus....tavaline". Kilomeetreid tuleb 50 ja aega kulub 2 tundi.
Lähen täna uuesti rattaga Decathloni spordipoodi otsima. Seekord on abiks mobiili GPS. Jõuan kenasti kohale. Suur pood ja palju asju aga endale ma midagi meelepärast ei leia. Kilomeetreid tuleb lisaks 35.
Mallorcalased hakkavad meist juba väsima. Enam ei lubata meil restoranist puuvilju kaasa võtta.
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Enamus meist istuvad all ja suhtlevad arvuti teel kõige vägevamaga... paradiis
12. PÄEV (REEDE, 13)
Ilm on pilvne, sajab vihma, sooja on 15C.
Tänane treeningplaan:
07.30 Hommikuvõimlemine
.........
13.00 Mallorca Classicu Expo
18.30 Jõutreening
20.00 Räägivad Ain ja Mäx
Peale hommikusööki teeme ühispildi. Läheb kõvemaks pildistamiseks.
Ratas. Igati päevakohane, kuna kõik õitseb ja sajab vihma, on asfalt erakordselt libe, sõit jäetakse ära. Muretsen oma kilomeetrite pärast. Ei tea kas ikka tuleb 1000 täis? Tugevamad lähevad jooksma.
Kella 10-st hommikul käib juba kõva tansupidu...paradiis.
Kelgin oma joostud maratonidega. Kuna selle ujula kapid soovivad 1€ asemel 2€ lunaraha, tekib väike segadus kuna kellelgi vastavat setooni ei leidu. Topime riided kolmekesi ühte kappi. Ujume väljas, viiekümne meetrises basseinis. Mina ujun kokku ca 1000m. Peale ujumist koguneme ning klapime kamba peale kokku ujula raha. Kõik on rahul. Otsustame, et käime veel Decathloni spordipoest läbi ja ronime kongi. Spordipoe juures selgub, et olen eelmisel päeval käinud hoopis teises Decathlonis, seega mulle taas põnev. Leian endale ühe võrksärgi ja jooksupüksid. Kongi ja koju. Käin toast läbi ja kõnnime üheskoos Mallorca Classicu Expole. Seal mõistan, et minu jalgratast millekski enamaks kui vokiks nimetada ei saa. Uurin veel ujumiskalipsode kohta. Kutsutakse homme kell 10 prooviujumisele aga ma ei tea kas saan minna. Virutan stendidelt mõned kleepekad ja asun koduteele. Ilm on jälle päikesepaisteline, tahan veel rattaga sõitma jõuda. Hotellist leian endale kaaslaseks Jossi. Sõidame promenaadile ja otsime senikäimata kohti. Ühes kurvis jään oma spidokat näppima, põrkame kokku ja ma leian ennast nagu põrnikas, abitult selili tänaval. Tõusen, vaatame vigastused üle, neid pole...ime. Sõidame Palmasse. Teen Jossist klantspildi ja siis kihutame tagasi, pean kella seitsmeks Kuldari käe alla jõudma. Joss tõmbab hoo ülesse, kiirus on kohati 47 km/h, püsin napilt kannul. Jään massaazi 10 minutit hiljaks.
MASSÖÖR KULDAR
Kuldar on õppinud massöör, suur ja raske mees, raske käega. Kuldar on meie laagri kõige populaarsem persoon. Enamik meist käib vähemalt korra tema käe alt läbi. Teda kiidetakse taevani, ruumist kus ta töötab kostub tihti kiljatusi ja röögatusi. Täna vingun minagi nagu siga. Mind on Kuldar väga palju aidanud. Minu skelett on Kuldari käe all nagisenud ja praksunud ning minu kidurad liigesed ja lihased on jälle õigesse toonusesse saanud.Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Meist 20 meetri kaugusel on teine hotell, kus on igal õhtul sarnane pidu. Minu lemmiklauluks on saanud Y VIVA ESPAÑA.
Por eso se oye este refrán,
que viva España,
y siempre la recordarán,
que viiva España.
... paradiis.
13. PÄEV
Ilm on pilvitu aga väga tuuline, sooja on 15C.Tänane treeningplaan:
08.00 Triatlonistid pakivad võistluste jaoks asju
11.00 Ratas, 2 tundi kerget kerimist
Ratas. Lepime kokku, et sõidame 50 km ja ilma tõusudeta. Sõidame Expolt läbi, Joss ja Cardo võtavad testiks Cannondale ja Cervelo kõige uuemad mudelid,
juba esimestel meetritel ülistavad nad neid ülivõrretes. Mina ei võta sest tean, et ei taha peale seda enam enda ratta selga istuda. Kütame Manacori poole minema. Ilm on minu jaoks täiesti arusaamatu, mul on seljas lisaks tavariietele pikkade käistega alussärk. Tagantuule otsal hakkab palav, peatun ja võtan särgi maha (hiljem kahetsen, sest vastutuules on jälle jahe). Grupp seisma ei jää, ainult Joss jääb seltsimehelikult ootma. Koos sõidame grupile järele, sellele sööstule kulub väga palju energiat. Olen täiesti tühi, isegi väikesed tõusud tunduvad rasketena. Jõuame tagasi hotelli. Kilomeetreid koguneb 50 asemel 70.... minu jaoks liiga palju. Rooman voodisse ja magan tunnikese. Käin poes toidu ja joogivarusid täiendamas.
HOTELLI RESTORAN
Meil on hinna sees hommiku- ja õhtusöögiga bufeerestoran. Selle suureks eeliseks on, et võime süüa nii palju kui suudame. Pudel veini maksab 1.50€, sama palju kui vesi, õlu on kallim. Selliste koormuste juures läheb toitu ikka väga palju. Kaalust alla võtmisest sellistes tingimustes pole juttugi. Söön kohutavalt palju, kolme ja neljakordseid koguseid võrreldes sellega millega ma kodus olen harjunud.... kõik söövad.
Lähen rannapromenaadile ja registreerin ennast hommsele Mallorca Classiku võistlusele, see maksab 35€ +10€ kiibi pant. Minu number on 453, kõik osalejad saavad võistluse särgi. Ilus särk aga starti lähen Trismile särgiga. Nüüd enam tagasiteed ei ole.... tule taevas appi.MALLORCA CLASSIC
135 kilomeetri pikkune võidusõit, millest esimesed 37 kilomeetrit sõidetakse koos sõbralikult linnast välja ja siis antakse lendstart, allesjäänud 98 kilomeetri pikkusele teekonnale.
http://www.vueltamallorca.com/classic-by-max-hurzeler/2012/
http://www.vueltamallorca.com/classic-by-max-hurzeler/2012/
Esimesed 20 kilomeetrit on kerge tõus, umbes 200m kõrgusele, kust antakse lendstart. Kuuekümnendal kilomeetri algab 30 kilomeetrine tõus, 900 meetri kõrgusele. Siis tuleb ratas kaenlasse võtta ja ligi kilomeetri kõrguselt koos sellega alla hüpata ning ees ootabki uus, 10 kilomeetri pikkune tõus, 500 meetri kõrgusele. Sealt saab kuni lõpuni tirri lasta..... tule taevas appi VOL.2
Refrään: Istun hotelli fuajees, kus käib kõva tansupidu. Kui mehi napib, tõmbavad daamid omavahel ... paradiis.
14. PÄEV
Vahelduv pilvisus, sooja on 14C.Tänane plaan:
09.30 Mallorca Classicu starti
10.00 Start
Start. Päike paistab, kõik on heatujulised. Stardis on nii 300- 400 ratturit. Olen otse Erik Zabeli selja taga. Erik on üks kõigi aegade parimaid saksa jalgrattureid. Ta on sprindispetsialist, kellel on üle 190 võidu ning kes esimese profijalgratturina on võitnud kuus korda Tour de France'i rohelise särgi. Me oleme ühevanused, järelikult on ka minul samad võimalused.
Kohe peale starti hakkab vihma sadama. Mägede tippe, kuhu me suundume katavad tumedad pilved. Vihm muutub nii tugevaks, et peagi olen läbimärg. Edrikul lõhkeb kumm, ta jääb saateautot ootama, lootuses, et neil on pumpa. Hoian Zabelil silma peal, et vahe liiga suureks ei läheks ja ma tema äraminekukatset maha ei magaks. Kui oleme läbinud 37 kilomeetrit peatavad kohtunikud Incas korraks seltskonna kinni. Koguneme oma tiimiga kokku, litsume endid üksteise vastu nagu pingviinid, et natukenegi sooja saada. Kavalamad virutavad kõlarite pealt prügikotte, tuule ja vihma tõkkeks aga kahjuks kõigile neid ei jätku. Uus lähe, Zabel raisk, saab eest minema....rohkem ma teda ei näe, lasen jala sirgu, nüüd on vaja ainult lõpuni sõita. Kingades vesi loksub, jalad külmetavad kohutavalt. Õnneks hakkavad mäed, kiirus väheneb, mäed pakuvad tuulevarju ja keha soojeneb ülesse aga siis.......hakkab sadama RAHET, lööb välku ja müristab. Hiljem sajab jääkuulikesi veel kaks lühikest sahmakat. Trassil on kaks päris pikka valgustamata tunnelit, ees on näha ainult hele täpp. Sakslased, kellega ma sellel hetkel grupis olen, muutuvad hetkega täiesti nähtamatuks, ruumitunnetus kaob. Hoian hinge kinni, et ma fritsudega tunnelis külakuhja ei teeks ja mäe sisse uuristatud betoontoru ära ei ummistaks. Valge täpp muutub taas avaruseks. Jõuan esimesse tippu üle ootuste kergelt, takkajärele võin öelda, et oleks saanud kiireminigi. Laskumine 10 kilomeetrit mööda serpentiine on piin....külm ja libe, kuulu järele on mägedes kohati ainult 4 C sooja. Sisemas juba ootan järgmist tõusu, et hakkaks pisutki soojem. Peale viimast tõusu on lõpuni allamäge. Isegi üksi sõites on kiirus päris suur. Ühel sirgel jõuab Alejandro García Gómez mulle järele. Haagin talle sappa, sõidame lõpuni koos. Finišis teeme "kõrge viie", tänan teda koostöö eest. Üritan finišis pilti teha...fotokast niriseb vett. Eestlastel läheb hästi, Rait on 29-s, olles ise kolmel korral külje maha pannud ja Triin naistest 2-e ning vanuseklassi esimene...võimas. Minu laeks jääb kuulsusetu 205 koht.Lõpuprotokoll: http://www.vueltamallorca.com/classic-by-max-hurzeler/2012/docs/MC-absoluta.pdf
Söön kiiruga korraldaja pakutavat pastat, võtan diplomi ja kiirustan hotelli, et mitte liigselt külmetada. Meie toas on ainult tilluke poolvann, täidan selle kuuma veega. Kiilun ennast ahtakesse vanni, lõpuks ometi hakkab soe.... paradiis.
Samal ajal kui meie rassime Serra de Tramuntana mäestikus, teeb suur osa klubilistest vägitegusid Tristar Mallorca triatlonil. Kui Classic ja Tristar oleks erinevatel nädalavahetustel, tahaks kohe mõlemast osa võtta.
Eelmisel õhtul on kõik väge täis ja lubavad auhinnariiulil "puhta vuugi" teha.... ja nad ei valetanud.
 |
| Trismile klubi kaubamärk "Chaplini hüpe" |
LÕPUKOOSOLEK
Ain ja Mäx räägivad oma laagri korraldamise valudest ja võludest, viperustest lennukipiletite ja särkidega. Räägitakse järgmiste aastate plaanidest. Treenerid räägivad oma kogemustest ja erinevate puntide tegemistest ja juhtumistest. Meelis räägib osalejate nimel, tänab ülevoolavalt korraldajaid ja kiidab iseäranis naisi, nii neid kes koju jäid kui neid kes kaasas. Meenete voor, jagatakse mälestusesemeid. Kategooriad: Tristar Mallorca, parim eestlane-Priit 19-s. Silver - omas vanuseklassis teine. Liis-Grete - naiste võitja ning vanuseklassi võitja. Mallorca Classic:Triin naistest teine ning vanuseklassi võitja. Mäx kingib Triinule rattamütsi. Raimo-"parim" ratas. Kerli- 1 triatlon, tubliduse etalon. Varmo-motivaator, libahunt (kaardimäng mille Varmo kaasa tõi). Sannu - disainer ja logo autor. Kaotatud särgi tagastamine- Andi, teeb kõigi ees 10 kätekõverdust. Kädi-vastupidajanna. Riho- esimest korda maanteratta seljas, oli Mallorcale tulles 2 päeva Manchesteris kinni. Rihard- noor poiss, südikuse ja tahtmise eest. Vembu- rattaste hooldus ja transport. Maire- abijõud ja kriidikangelane. Kuldar- massöör. Mina saan krooniku eripreemia.
Raimol on sünnipäev, ta pakub kõigile õlut ja torti.
Refrään: Vuntsidega härrad ja pidulikult riides daamid teevad fuajees ussi. "Järgmine aasta" mõtlen mina.... paradiis.
15. PÄEV
Lahkumise päev. Ilm on vihmane ja jahe.
Sööme kiretult hotelli nüüd juba üksluiseks muutunud hommikusööki. Asjade pakkimisel selgub, et samad asjad mis tulles, ei taha enam kuidagi reisikotti ära mahtuda...müstika.Korraldajad jäävad meile järele lehvitama. "Aitähh" mõtlen mina.
KOKKUVÕTE
Rattakilomeetreid kogunes 1022, jooksu ca 40 km, ujumist paar tuhat meetrit. Sain suure kogemuse, arvan et tean kuidas järgmiseks korraks ette valmistada ja mida ma laagris teisiti teeks. Laager oli hästi korraldatud ja detailideni läbimõeldud. Oli tõeline puhkus. Eesmärk läbida 19.08.2012 Keila täispikk triatlon ei tundugi enam nii kohutav. Jalad surisevad, õnneks jõuavad rattad Eestisse alles kolme päeva pärast, saab mõned päevad puhata.
Leidsin endale palju uusi tuttavaid, mõttekaaslaseid, iidoleid, nõuandjaid, semusi.
Tänan Sind:
Adeele,Ahti,Ain-Alar,Alar,Andi,Andres,Argo,Birgit,Cardo,Dagmar,Dagmar,David,Eha, Endrik,Gaspar,Hannes,Helen,Helgor,Ilona,Indrek,Ivo,Jaano,Jakob,Janec,Johanna,Joosep,Jüri,Kaarup, Kadri, Kairi, Kerli, Kersti,Kuldar,Kädi,Kärt,Kärt,Liis,Liis-Grete,Madis,Maire, Maret,Margit,Margus,Meelis,Meelis,Melvin,Merike,Mihkel,Miina,Ojari,Priit,Priit,Rait, Richard,Rihard,Riho,Sander,Sebastian,Siim,Silver,Simon,Triin,Varmo,Velar.
Refrään: Selle kahe nädalaga muutus minu suhtumine nendesse kohalikesse, eakatesse aga elurõõmsatesse inimestesse täielikult. Kui alguses suhtusin neisse eht-eestlaslikult tõrjuvalt, peaaegu põlgusega siis nüüd jälgin neid imetlusega. Annaks jumal endale võimaluse, olla õnnelik lõpuni... paradiis.
BLOGIST
Laagrisse tulles oli mul plaan pidada veebis lihtsalt treeningpäevikut. Eneselegi üllatuseks pakkus minu blogi huvi väga paljudele inimestele. Laagri algusest alates on minu üllitisi loetud ca 230-st erinevast arvutist. Kokku on käidud seda lugemas rohkem kui 2300-l korral, 10-st erinevast riigist.
Minust on saanud rahvakirjanik... ime.
TÄNAN!
16.04.2012Mart Martinson
PS. Kõik pildid asuvad SIIN
